Hannes - Pesitsusinfot

Pole hea mitu päeva vaadanud kuidas "mu" Neitsijärve hallpõsk-püti paaril vahepeal läinud on, seepärast põrutangi hommikupoolikul alla Pühajärvele. Viimased andmed olid sellised, et paar, pärast mõningast "ootamist ja vaatamist", otsustas minu suureks rõõmuks siiski pesitsema hakata. Pilt oli kurvastav. Linnud olid küll alles, aga pesa oli millegipärast hüljatud. :( Kes või mis selle põhjuseks oli - hetkel raske öelda. Väga kahju igaljuhul...

Juba mitu nädalat on Neitsijärvel ka üks tuttvardi paar ringi ujunud - ehk hakkavad nemad pesitsema? 2 aastat tagasi nad seda tegid (ainult 1 poeg jäi lõpuks ellu). See oleks väikseks lohutuseks.

Pärastlõunal siirdun taas Alevijärvele. Siia koondub nüüd mu selle suve põhi tähelepanu, sest soo-loorkullide esmapesitsus Otepää looduspargis on "käima läinud". Paar päeva tagasi õnnestus lausa lindude paaritumist jälgida (ja ka jäädvustada).

Paaritumine ja biotoop

Tarvo - tagasi ökomaailmas

Maikuu ei jäta välitööinimestele "niisama" linnuvaatluseks just ülemäära aega. Nii saingi täna alles teisele maikuu ökoretkele. Püüan vahepealse kahenädalase pausi järel taas esikolmiku suunas rühkida. Tänagi saan ökoretkele paraku alles pärast Kihnust naasmist pärastlõunal. Tõsisemad ökosooritused plaanin teha uuel nädalal, kuid sissejuhatuseks saab täna siiski tehtud Haapsalus ja Uuemõisas 2,5 tunnine jalgsiretk, et planeeritud põhiretkel ei peaks tavaliste liikide otsimisele liigselt aega kulutama.
Uut ökopunkti ei pea kaua ootama. sest juba kaks minutit pärast kodunt lahkumist on majatagusest pargist nopitud esimene kvaliteetne vaatlus - lauluhoos on üks nõlva-lehelind. Erinevalt Kagu-Eesti linnadest, kus liik on linnaparkides maikuus üsna sage, on Haapsalus tegu üsna suure rariga. Ise ei olegi nõlva-lehelindu varem päris linna piirides kuulnud. Tegu on alles mai keskpaigas saabuva kaugränduriga ja muidugi on ka see isend üksnes läbirändaja.
Saabujaid lisandub nüüd järjepanu ning peagi saab lehelindude-põõsalindude ja roolindude osas kõik tavaliigid kirja. Kahe ja poole tunniga lisan ökoskoorile 9 uut liiki ja tabelis on nüüd kirjas 151 ökopunkti. Huvitavamad vaatlused täna:

Raudkull - 1ü
Vööt-põõsalind - 3s
Nõlva-lehelind - 1s
Aed-roolind - 1s

Mariliis ja Ukker – öko-bongarid

Piinlik tunnistada aga ökorallisse pole ma siiani palju panustanud. Ega ma Tartust väljaspool polnudki käinud, liigid olin saanud kirja Tartu linna piires ja suure osa otse koduaknast. Sellise ökoralliga kaugele ei jõua. Seega sättisin ennast täna ökoralli edetabeli liidriga ühes ja nii me siis suundusime kl 5 ajal Aardla poldrile. Poldrile jõudsime paraku ringiga, sest otsustasime teha enne öko-bongamise. Kurepalu järvel olla veel paigal isane mandariinpart ja seda lindu tahaks küll näha. Tegemist on E-kategooria liigiga, keda endale liigilisti lisada ei saa (lähevad kirja ainult A-C kat) aga kuna ta on väga atraktiivse välimusega, siis me palju ei mõelnud. Linnu me leidsime, kuid huvitav oli see, et millegipärast tikkus ta isasele sinikaelale ligi. Kõik on siin ilmas võimalik, ka loomariigis.

Enne Aardlasse jõudmist käisime ka Haaslava kalatiikidel ning vaatasime/kuulasime väike-käosulase sobilikud biotoobid üle aga siiakanti pole seda liiki veel jõudnud. Aardla järv oli harjumatult linnutühi, sest mõni nädal tagasi peatus siin veel tuhandeid hanesid ja siis oli järv ühtlaselt kaetud hanemassiga. Praegu hakkas silma vaid 14 suur-laukhane, kes ei olnud küll seda nägu, et neil kusagile kiiret oleks. Veelinnu defitsiidist olenemata kogunes mul tänase retkega päris arvestatav arv liike. Sellisel retkel on tore käia kui liike tuleb nii lihtsalt. Õnneks on mul varu veel piisavalt, need liigid saab kirja vast järgmiste retkedega.

Parimad palad: puuripõgenikust mandariinpart, nõlva-lehelind, turteltuvi

Kilomeetreid 31. Uusi liike minul 28, Ukul 1. 

Mandariinparti on Tartumaal kohatud juba kahel korral.

Hannes - Soo-loorkull ja hallkibu Otepää Alevijärvel

2 päeva varem nägi sõber Alevijärvel soo-loorkulli paari - nii ei tekkinud mingit küsimustki kuhu mu järgmine retk mind viib. Eilne vihmane ilm välja minna ei lasknud, seepärast saingi alles täna hommikul seda teha. Väike hirm muidugi nahas, kas linnud on veel paigal. Olid, või õigemini oli, sest isaslindu mul näha ei õnnestunud. 10 minutit passimist, kui märkasingi emaslindu maast tõsmas. Tegi mõned tiirud ja potsatas jälle kõrkjate ja hundinuiade vahele maha, nii mitu korda. Kuna õhutemperatuur tõusis ähvardava kiirusega, siis kauemaks passima jääda ei saanud. Eesmärk sai ju täidetud ka.
Soo-loorkulli pole varem Otepää looduspargis nähtud, seepärast see vaatlus nii oluline ongi. Alevijärv on igati sobilik biotoop sellele liigile ka, ja kui tegu veel paariga, siis mine tea, mis veel juhtuma võib hakata...
Lõunaajal sain teada, et eile (19.05) nägid Eestis linnuvaatlustuuril olevad britid Alevijärvel hallkibu!! Järjest paremaks läheb! Muidugi põrutasin pärast lõunat uuesti Alevijärve äärde. Eestis oli see sel hetkel 32. hallkibu vaatlus ja konkurentsitult on tegu looduspargi kõige kõvema linnuvaatlusega! Lind õnnestus brittidel korralikult ka pildile saada. Toitus teine kuppude lehtedel.

Hallkibu Alevijärvel 19.05.2014. Foto: Craig Fulcher

Minu "super linnupäeva" tänasest siiski ei saanud. Tunnise torutamise jooksul lindu kuskilt nähtavale ei ilmunud. Ja ega see Alevijärv ei ole tegelikult sobilik koht ka talle, tegu on ikka suure imega, et ta siin üldse peatus. Emane soo-loorkull oli aga jätkuvalt paigal. Sai teist nüüd päris pikalt vaadeldud ja sõbra abiga ka pildile jäädvustatud. Hiljem pilte vaadates selgus, et tegu on 2a. linnnuga*, kes mittesuguküpsed, niiet, pesitsemislootust seekord veel pole. Ja isaslind tundub, et on ka sellest aru saanud ja uut pruuti mujalt otsima läinud.
Lisaks on teist aastat järjest 2 naerukajakapaari järvele pesitsema asunud ja mustviireid pole ka siin varem nii palju näinud kui see aasta. Korralik "lasteaed" on tulemas. Uue liigina lisandus ka tait.

* Oluline parandus: Targemate inimeste arvamus on, et emaslind on ikkagi 2a+. Paar päeva hiljem nägin ka isaslindu, niiet, edukaks pesitsemiseks on kõik "eeltingimused täidetud". Pöidlad pihku!

Soo-loorkull, emaslind.

Aprilli kokkuvõte

Aprill on kindlasti linnuvaatlejate üks lemmikkuid. Iga päev saabuvad lõunamaadest uued tulijad ja keegi ei malda toas istuda. Kõigi liiginimekirjad kasvasid jõudsasti ning agaramad said ka 100 liigi piiri alistatud. Teistel on eest ära rebinud Uku 140 liigiga, talle järgnevad Raul 134 ja Tarvo 130. Kokku on ökorallitajad aprilli lõpuks näinud 182 liiki linde. Uue tulijana liitus meiega aprillis Hannes P, kes teeb oma ökoretki Läänemaal Põgaris. Ootame talt põnevaid vaatlusi.

Aprilli ässad:

Uku – Soo-loorkull, rabapistrik, lammitilder, kaldapääsuke, kuldhänilane

Raul – Võsa-ritsiklind, rästas-roolind

Tarvo – Kõrkja-roolind

Maret – Lõopistrik

Hannes P – Soorüdi

Sander - Täpikhuik

Edetabeli TOP 20 30. aprilli seisuga:

1. Uku P. 140
2. Raul V. 134
3. Tarvo V. 130
4. Urmas M. 116
5. Maret V. 115
6. Sander S. 110
7. Jaak T. 106
8. Riho M. 100
9. Kaia K. 97
9. Monika B. 97
11. Kalle M. 93
12. Eedi L. 90
13. Indrek T. 87
14. Reet R. 85
15. Mariliis M. 84
16. Kaarel V. 79
17. Hannes M. 78
17. Marju E. 78
19. Ranno P. 77
19. Hannes P. 77
21. Lauri M. 75

Ukker - Tartu

Maikuu on välibioloogile kiire aeg, seega ökotrallitamine on jäänud unarusse. Nüüd võtsin kaks vaba päeva spessial-for-öko. 17.5 hakkasid kenasti puhuma idatuuled ja kagusuunalisi rändureid tooma. Väike-kärbsenäppe sain väikse metsaringiga lausa 3 isendit, karmiinleevikesi oli ka mitmeid. Käisin ka Kurepalu järve mandariinparti otsimas, aga lindu täpsemalt otsida ei osanud. Järv on eravaldustega suht piiratud. Haaslavas oli natuke parte, kuid suht linnutühi paik. Aardla torn on siinkandis parim paik ja platseerusin pikemalt siia. Mitmekesine linnumöll. Must kurg näitas end ja viireid sain järvel 99, lisaks üks valgete tiibadega. Üksikud haned olid ka veel konutama jäänud, kuigi mass läks juba mitu päeva tagasi minema. Lammitildrid lõugavad endiselt torni all ja kuldhänilased sipsutavad ka siin (pakun, et poldril on vähemalt 4 territooriumit). Möödaminnes 115 liiki 8 tunniga kirja saada on meite kandis hea tulemus. Tänagi sai 5 tundi Aardla suunal kolatud. Ööga oli hirmsasti aed-roolinde sisse tulnud. Sain oma trajektooril 11 laulvat isendit. Kadakatäkse istus ka iga kõrre otsas. Lisaks poseeris isane soo-loorkull. Linnulaulu on kõikjal hirmpalju. Äge! Varsti on 600 km täis vändatud.

Aed-roolind (Acrocephalus dumetorum)

Sander - Rattaga Vormsile ja tagasi

Eelmine nädalavehetus otsustasin minna rattaga Vormsile, et võtta ette rannikulinnud, mis mul puudusid ja saada kirja ka mõned uued saabujad. 10 tunnine sõit 3. mail läks igati asja ette, ilmaga vedas ja liike lisandus koguni 18. Metsade ja põldude vahel sõites said esimeste liikidena kirja must-kärbsenäpp, mustpea-põõsalind ja mets-lehelind ning Prästvike järve ääres ootamatu rästas-roolind, sest ei oodanud veel sealt kõrkjate vahelt ühtegi roolinud leida. Lõpuks rannikule jõudes (Kjursgrunne) hakkas aga vuhinal liike tulema, tildrid, pardid, arktilised liigid ja sukelpardid, kokku 9 uut liiki. Edasi Kersleti poole minnes õnnestus metsast mänsakut kuulda, ei oodanud ka seda liiki, kuigi sealsetes metsades on ta täitsa olemas. Lõpuks ajutisse pessa (Rälby) jõudes sai vahepeal kõht täis söödud ning siis veel enne loojangut Rälby randa staiatud ning kuni hämarani tuli veel 4 uut liiki juurde. Lootsin ka kakkude peale aga seekord ei vedanud.

Linnuvaatlusele kulus ligi 10 tundi ja kilomeetreid sai läbitud ca 40, lisaks edasi-tagasi sõit Haapsalust Rohükülla, praamisõit ja Sviby-Rälby tee, kokku 65 km + 20 km praamisõitu.

ÜLDINE LIIGILIST VORMSILT:
88 LIIKI 10 tunniga

väike/salu/mets-lehelind
väike/mustpea-põõsalind
suurkirju/musträhn
rasva/must/põhja/sinitihane
soo/metskiur
porr
kivi/kadakatäks
suitsu/räästapääsuke
linavästrik
laulu/must/hoburästas
hallvares
ronk
harakas
pasknäär
mänsak
mets/rohe/suurnokk-vint
käblik
pöialpoiss
talvike
siisike
kuldnokk
kühmnokk/väikeluik
rand/jõgitiir
tutt/merivart
kala/hõbe/naeru/merikajakas
põldlõoke
merikotkas
sookurg
sinikael/luitsnokk/rääks/räga/soo/piil/rist/viupart
must/tõmmuvaeras
hahk
aul
rohukoskel
hüüp
lauk
hallhani/suur-laukhani
kaelustuvi
rooruik
rootsiitsitaja
rästas-roolind
must-kärbsenäpp
punarind
hiireviu
kiivitaja
tutkas
punajalg/heletilder/vihitaja
väike/liivatüll
merisk
sõtkas
lepalind
võsaraat
tikutaja
metskurvits
vöötsaba-vigle
ohakalind
hallhaigur

Kaia, Lasnamäe Pae järv

Kõigest 100 meetri kaugusel Laagna teest asub nagu oaas keset kõrbe Pae järv. Linde saab seal vaadelda mugavalt pargipingil istudes ning koht on väga liigirikas. Tänasel ökorattaretkel jäi järvel silma kolm sarvikpüti ja tuttpüti paari, üks vihitaja ja taida paar. Lisaks oli järvel laukusid ja tuttvarte, luitsnokkpardi ja rääkspardi isalind ning ligi 500 naerukajakat. Järve roostikus laulis rootsiitsitaja ning lisaks linavästrikele askeldas ka kolm lambahänilast kalda peal. Ka kanepilinnu paar ja kivitäks paistsid ennast seal koduselt tundvat. Tänase 25 km sõiduga lisandus kolm ökoliiki ja liike on nüüd kokku 104.

Tarvo - maipühade öko

Eile pärast Pärnumaa uute tuulepargi alade seiretööd sai jälle tagasi pesapaika. Algul ootas kodulinnas korralik lörtsisadu, mis koos raju tuulega õue ei kutsunud. Enne pimedat siiski ilm selgines ja sai paar tundi ranniku tühermaad läbi kombatud. Üsna tühjavõitu käik. Ainsaks liigiks Uuemõisas tuulevarjulises lahesopis kalastav väiketiir. Abiks ikka.
Täna hommikul taas välja - kordan Krimmi holmi trippi. Linnulaulu on hommikul vähe ja sama kehtib ka uute saabujate kohta. Külmalaine on selgelt rändurite hoogu pidurdanud. Esimene kvaliteetsem vaatlus tuleb Krahviaeda jõudes, kus on lauluhoos koldvint. Tegu kolmanda pesitsusterritooriumiga, mis mul tänavu kodulinnas kõrvu jäänud. Aga suur osa liigile sobivast aedlinnast alles läbi kammimata - nii et kindlasti leiab territooriume veel juurde. Igal juhul on liik viimase kümne aastaga jõudsalt arvukust suurendanud. Veel 2003. aastal oli terve Haapsalu peale vaid üks koldvindi PT.
Esimene uus ökopunkt on Kuursaali kõrval laulev lepalind. Vasikaholmil teen kiire skänni ja ehmatuseks vaatab ühelt laiult vastu kaks lösutavat kanada laglet. Loodame, et see võõrliik siiski kodulinna ei valluta ja tegu vaid läbirändajate puhkekohaga. Kohalikul hallhane asurkonnal käib käsi niigi halvasti - jõuline võõrliik tooks kaasa ainult lisamuresid.
Krimmi holmil on õnneks siiski veel kohalikud liigid. Alustuseks täiendan merepartide komplekti hahaga. Ühel hahamammal on koguni neli austajat ümber. Pääsukeste seas hakkab silma kevade esimene kaldapääsuke. Ka väiketüll on vahepeal Haapsalu maile saabunud. Merel suurt rännet pole - vaid üks 70-isendiline valgepõsk-lalgede salk lendab mööda.
Tagasiteel on soojemaks läinud ja Krahviaias üks väänkael kisamas. Päeval töised toimetused, õhtune matk väikse ringiga poodi lisab Terviseteel ökoaastale ka lõpuks mängulendu tegeva metskurvitsa. Skoori nüüdseks 138. Aga homsest tuleb ökoaastasse nädalapikkune paus.

Raul - Tartu

Kuna vahepeal pole saanud ökorallit teha, siis kasutasin ära paari vaba päeva. Eile hommikul startisin juba kell neli. Eesmärk oli jõuda Laeva. Punktidena läksin otsima eelkõige tetre ja metsist, sest linna lähedalt on neid pea võimatu saada. Palupõhja laudteele jõudes oligi eemalt kuulda tedremängu. Lisaks sain ka aasta esimese kadakatäksi. Lootus oli ka händkakku kohata, kuid selle liigiga ei õnnestunud. Metsisest olin juba loobunud, kuid tagasiteel oli üks kukk keset teed. Sellest liigist oli muidugi palju rõõmu. Retk oli asja ette läinud. Lisaks tulid veel mitmed puuduolevad liigid: metskurvits, tikutaja, vihitaja. Laeva poldrilt sain pea kõik tildrid kirja. Lisaks veel ka puuduoleva rägapardi. Õhtul tegin veel kiire sõidu Aardla poldrile. Kuulsin  esimest võsa-ritsiklindu.
Täna võtsin suuna  Supilinna tiigile. Tait ju veel listist puudu. Kohale jõudes askeldas tiigil kolm isendit. Väike põige ka Raadi kalmistule. Lisandusid lepalind ja väike-põõsalind. Kodust läbi, toru kaasa ja Aardla poldrile hanemöllu vaatama. Järvelt sain luitsnokk-pardi ja mustviire. Torni kõrval tegutsesid kaks hänilast. Hanesid oli poldril täna vähe. Liigid kirja ja tagasi koduteele.
Nelja kuuga olen vändanud 1092 km ja vaatlustunde 120. Tänase seisuga liike 134.