Ukker - Tartu

Kuumad ilmad sobivad mulle rattasõiduks hästi, nii olengi viimastel päevadel peaaegu igal päeval väikse tiiru teinud. Kuigi eelkõige on tühja trambitud ja tavalist tavotti kirja pandud, toimus 24.7 minu õnnetus öko-birdingu karmas positiivne pööre. Kui Aardlapalu karjääri läbi rooräga kohale navigeerisin, siis vaatas mulle seal kajakaparves vastu esimese aasta koldjalg-hõbekajakas. Eks haruldustekomisjoni spetsid ütlevad, kas see lind nende arust ka kaubaks läheb. Kajakad on teadagi komplitseeritud seltskond ja haruldasemad isendid peab hoolega dokumenteerima. Igal juhul sain linnust mingid keskpärased kaadrid nii eest, seest, tagant, küljelt kui alt tehtud. Kompuutertomogrammi, DNA testi ja röntgeni tegemiseni ei jõudnud, kuna lind suvatses kaugemale lennata. Üle järve dialoogi pidavad kalamehed Vanja ja Vitja on kahlajad kahjuks siit ära peletanud. Kui nüüd "päris" lindudest rääkida, siis Aardla tornis suudan kahlajate seast plüti leida. Rannarahvale tavaline kraam, sisemaa ornidele alati hea lind. Lisaks on tore vaadata, kuidas roostikus sagivad täpikhuigad (kes siin terve aasta vait on olnud!) aeg-ajalt kahlajate sekka jooksevad. 

Terve ralli aja olen Raudmehele rääkinud, et ühel päeval saan veel rahva ühe ökolinnuga liikvele. Kui Haaslava tiikidele pilgu peale viskan, vaatab mulle vastu isane punanokk-vart. Tartumaa 5. vaatlus ja Haaslava-Aardla kompleksile uus liik. JESS! Kui alarmi välja saadan, jõuab 10 min jooksul mitte-ökobongarina kohale Kaarel. Ratta seljas väntav Raul, aga jääb linnust ilma. Seega - elu on karm, aga ebaõiglane. Lind on siiski kohal mitu päeva ja rahvas saab lindu kenasti kaeda. Ehk jääb ta kuni septembrini siia mediteerima. Muudest partsidest on siingi rääkspardid pesitsemas. Tänavu olen leidnud rääksude pesakondi Tartumaalt lausa kolmest kohast. Üks lumivalge sinikael on ka veelindude seltskonnale värvi (loe: värvitust) lisamas ja tuttpütil on veel päris pisikesed pojad seljasulestikust välja piilumas.

Punanokk-vart (Netta rufina)

25.7 on ka hea retk. Nii kui Ilmatsalu tiikidele sisse vuran, paneb põõsa otsast jäälind lendu. EOÜ aastalind ja sel aastal meite kandis suht rari. Halva uudisena avastan, et Ilmatsalu torn on suletud. Pidavat ohtlik olema. Ilmselt kartsid RMK tüübid, et ma sealt vaadates mingi kõva rari leian ja peavad siis bongama tulema. RMK, kes on eriti kiire ja efektiivne Eesti metsi (üle)raiuma, on kahjuks eriti aeglane loodusvaatluste infrastruktuuri taastama ja hooldama. Ootame ja vaatame kuna torn taastatakse.

Ökostardid linnuretkedele

26.7 olen jälle sadulas ja otse Haaslavva punase nokaga varti kontrollima. Lind on kohal. Lisaks kuulen boonusena väikehuika ja väikepütti, kes lõugab nagu (maastiku)ratta peal! Tait teeb ka häält. Neid on Tartumaalt sel aastal üsna palju registreeritud. Sissepõige Aardlasse toodab kõvernokk-rüdi. Seegi tänavu sisemaal hea liik. Lisaks näitavad end plütt ja must-toonekurg.

27.7 teen rattaretke uuele alale – Kabina karjääri. Suht segapodi piirkond, kus võiks mõni hea lindki leiduda. Linnutüübid siin ilmselt üldse ei käi. Põõsad on igatahes putuktoidulisi värvulisi täis ja turteltuvi sebib karjääris. Ihaste jalavägi võiks ala hoolikalt ette võtta. Eriti ööretked võiks ruiklaste osakonnast midagi produtseerida.

See hakk (Corvus monedula) arvab, et valge on uus must

Kilomeetreid on tiksunud 1177. Liike on 185. Ja nüüd peaks vist Meerapallu leeterüdi bongama minema... kes on kambas?

Hannes M - Hommik Neitsijärvel

Sarnaselt soo-loorkullidele, olen terve selle suve kaasa elanud ka hallpõsk-püti paarile Neitsijärvel. Õnnestumise korral oleks tegu ju esmakordse pesitsusega sellel järvel. Linnud ise on igatahes väga motiveeritud ja sihikindlad - võeti ju esimese nurjumise järel lausa teine katse ette. Aga kahjuks ei ole ka siit häid uudiseid... Nüüd, pärast umbes 3 nädalast pesal istumist on linnud kadunud - juba teist päeva tegelikult ei leia ma neid kuskilt. Väike võimalus on, et nad hoiavad ennast kiivalt pisikesse soppi järve lõuna nurgas. Sinna ma tõesti oma kiikriga ei "ulatu". Vaatame, kas lähiajal ilmuvad välja või võib ka sellele (õnnetu lõpuga) seriaalile joone alla tõmmata. Hoian lugejaid kursis. 

Uutest nägudest oli järvele ilmunud üks emane viupart, kolm piilparti ja taidapere. Nemad on nüüd küll kuskilt mujalt siia kolinud, sest siin nad kindlasti see aasta ei pesitsenud. Vanadest olijatest väärib äramärkimist lauk ja neljaliikmeline tuttvardi pesakond. Rõõm näha, et vähemalt neil siiani hästi on läinud - kõik on elus ja terved. Mu nimekiri täiendust täna siiski ei saanud.

EDIT: Viie järgneva päeva jooksul linde siiski kusagilt välja ei ilmunud. Midagi pidi 27. ja 28. vahel juhtuma... 

Veepealkõndija / autor: M. Vutt

Tarvo - Põõsaspea retkepäevik, 2. ja 3. päev

Laupäeval neli taas üles, kiire hommikusöök ja ajutisest pesast Tuksi külas Põõsaspea neeme tipu poole teele. Ilm on endiselt kahjuks tuulevaikne ja on juba näha, et tuleb järjekordne leitsak.

Ränne on hommikul numbrites veelgi tagasihoidlikum. Veidi vaeraste ja püttide sagimist, kuid lootus näha alklasi või änni näib üsna väike olevat. Siiski hakkab üsna ruttu ka esimesi ökopunkte kogunema. Alustuseks on kuulda läheneva väikekoovitajate rändesalga häält, kes peagi lendavadki otse üle neemetipu. See oli vajalik täiendus, sest augustis oleks seda liiki juba oluliselt raskem saada. Ranna lähedal on tegutsemas palju kajakaid ning nende seas hakkab silma ka üks tõmmukajaka vanalind. Hiljem leiab Margus kaks märgistatud kalakajakat, kellest ühel jalas kollane ja teisel valge (viimane siis rõngastatud Kalev Rattiste uurimisprojekti raames) värvirõngas. Kuna linnud ei ole eriti kaugel, siis saab see vaatlustoruga kenasti loetud ja kirja. Vahelduseks pakub täiendust ka mere kammimine - nähtud saab ökoaasta esimene punkakurk-kaur. 

Merel näeb sagimas ka pistrikuid. Alustuseks lendab rannikust paari kilomeetri kaugusele üks lõopistrik, kes tõenäoliselt loodab sealt mingeid värvulisi leida. Veidi hiljem on näha põhja suunas rühkivat tuuletallajat. 

Kella kaheksaks on ränne niivõrd vaibunud, et otsustan asjad pakkida. Samal hetkel kui jõuan seda öelda, leiab Juho merre kukkuva änni. Õnneks on mul vaatlustoru veel püsti ja peagi saan ka ise linnu vaatevälja hetkel, kui ta rännakut lääne suunas jätkab. Söödikänn on strateegiliselt juba palju olulisem lisandus ökoaastasse, sest seda liiki on Haapsalus küllaltki raske näha ja see lootus on peamiselt kevadel. 

Aga õige pea panen siiski asjad kokku, sest enne suurema kuumuse saabumist on vaja ka Riguldi ranna kahlajapaik üle vaadata. Metsateel kuulen laulmas ühte nõlva-lehelindu, keda on tänavu kõikjal tavatult palju.

Riguldi rand on kahjuks viimastel aastatel oluliselt muutunud ja seda kahlajarohkuse seisukohast ebasoodsas suunas. Algatuseks on näha vaid natuke tildreid ja suur hulk haigruid kividel kössitamas. Nende seas ka neli hõbehaigrut. Isegi tundrarüdisid ei ole kusagil näha. Õnneks jalutab siiski liiva peal tüllide vahel üks vana leeterüdi, kuid sellega ka siinne saak piirdub.
Päeval väike siesta Tuksi kämpingus ja õhtul taas neemetippu. Õhtu edenedes käivitub korralikum mustvaeraste liikumine ja näeme Akiga ka ühte ligi 2 500 isendilist parve möödumas. Skoorilisa ökoaastale hakkab paraku üha visamalt tulema. Kõikjal tuttavad tegelased - rändel üks leeterüdi, taas paar väikekoovitajat. Siiski saab üks järvekaur nähtud ja sellega on mõlemad tavalised kauriliigid kirjas.
Pühapäeva varahommikul viimane paaritunnine staiamine Põõsaspeal. Mustvaeraste ränne on jätkunud ilmselt läbi öö ja kohe varavalges käib merel pidev liikumine. Enamik parvi lähevad küll väga kaugel, sageli isegi 10 km pealt. Veidi parem rändehommik siiski loodetud alki kaasa ei too. Juuli esimesel dekaadil nägin seda liiki igapäevaselt - nüüd sai kolm algivaba päeva ära nähtud. Mis seal ikka. Linnuvaatlemise võlu on õnneks selles, et kui välja lähed, tuleb alati üllatusi. Hommiku päästavad kaks vööt-käbilindu, kelle iseloomulikku "tviiti" on lennus mitmel korral kuulda. Margus läheb linde metsa otsima ning õnnestub põgusa visuaalvaatluse abil kuuldud häälele kinnitust saada.
Maismaalindude osakond ongi täna Põõsaspeal mitmekesisem. Muuhulgas on kuulda kukkurtihaste rändesalka. Põõsaspea neemel on tegu kindlasti haruldasema liigiga kui seda vööt-käbilind. 2009.a seireprojekti raames ei olnudki ühtegi kukkurtihase vaatlust. Eks see ole kinnitus liigi levila jõudsast laienemisest ja arvukuse suurenemisest nii Eestis kui Lõuna-Soomes.
Kell üheksa ratta selga ning siis juba tuim väntamine oma pesa suunas, et kõik kogunenud ökopunktid ka reeglitele vastavalt kirja saaks panna. Jäätisepeatus Linnamäel on suureks abiks ja veidi enam kui kolme tunniga saabki selle aasta pikim ökoretk läbi.
Kokku kogunes kolme päevaga 23 vaatlustundi ja 143 retkekilomeetrit. Ökokontosse 14 uut liiki ja liigilist nüüdseks 187-ni venitatud. Suurimaks pettumuseks kahlajate vähesus (rüdidest 3 päeva jooksul nähtud vaid leete-ja tundrarüdi!) ning alklaste puudumine. Helgeimateks hetkedeks kaks leeterüdi, söödikänn ja vööt-käbilind.

Laupäeva õhtul võis näha ilusat vaeraste rännet

Väikekoovitajate ränne hakkab selleks hooajaks lõppema. 

Tarvo - retkepäevik Haapsalu-Põõsaspea, 1. päev

Juulikuus olen väga laisk ökorallitaja olnud. Põgusad käigud linna lähiümbruses on ökolisti toonud vaid ühe liigi - veepuhastusjaamas on mitmel päeval näha olnud kuldhänilasi (parimal õhtul neli noorlindu). Põõsaspea neemel toimuva arktiliste veelindude seire (vt. www.eoy.ee/poosaspea) avalikud vaatluspäevad on hea põhjus asjad pakkida ja rattasadulasse hüpata.

Ligi 30 soojakraadis on 50 kilomeetrine rattamatk täisvarustuses ökobirderile muidugi korralik väljakutse. Aga kuidagi saab see raskus ületatud ja pärast 3,5 tunnist väntamist saabki neemetipus staiamisega algust teha. Ka linnud on tuulevaikusest ja kuumusest mõjutatud. Vaeraste liikumine algab hilja ja suurimad parved vaid 300-400 isendilised. Uusi ökopunkte tuleb täna igal juhul oodatust vähem. Kahlajatest on ainsaks uueks liigiks vöötsaba-vigle. Ka "kohustusliku liigi"tutt-tiiru saab üsna kiiresti kirja. Päeva pingutusena ökolisti lisamist ootamas 5 liigipunkti, kuid muidugi tuleb ametlikult nende kirja panemiseks veel pühapäeval rattaga oma pesasse ka naasta. Homme on lootused muidugi kõrgemad, sest varahommikuti on üldiselt rändajate liigiline mitmekesisus suurem. Saab näha.

Mustvaera isaslindude rände kulminatsioon on juuli teisel poolel.

Hannes M - Alevijärve soo-loorkullid. Viimane episood

Selle postituse alguses tuleb ajas natuke tagasi minna - juuli esimestesse päevadesse. Just siis sai kohalike kotkameeste abiga loorkulli pesa esimest korda ülevaadatud ja pesakaamera paigaldatud. Sel hetkel oli pesas meie kõigi suureks rõõmuks 2 kõigest paari-kolme päeva vanust tibu. Oleks võinud ju rohkem olla, aga mis seal ikka, kõige tähtsam - soo-loorkullide esmapesitsus Otepää looduspargis oli selle momendiga tõestatud!
2 nädalat hiljem, kui oli plaan pojad rõngastada ja kaamera ära tuua, võttis meid vastu aga ebameeldiv üllatus - pesa oli tühi. Kohapeal kiirelt kaamera ülevaadates saime teada ka põhjuse - pesa oli rüüstanud kährik!  Ja kõigest 3h enne meie saabumist, päise päeva ajal! Väga kurb... Õnneks on röövlinnud väga pesapaigatruud, ja ehk tulevad nad järgmisel aastal siia tagasi ning proovivad uuesti. Aasta pärast saame teada. Sel ajal aga, võiks kährikutest korralik kärntõbilaine üle käia.
Täna, nädal hiljem, ma kumbagi vanalindu enam Alevijärve ääres ei näinud. Tõenäoliselt lahkusid nad õige pea, kui oli selge, et see aasta neil enam kellegi eest hoolitseda pole. Järv oli üldse tühi ja vaikne - lärmakad mustviired olid ju lahkunud. Näputäis sinikaelu, üks sõtkas ja hallhaigur hakkasid ainult silma. Eks paljud hoidsid palava pärastlõuna ajal kaldataimestiku varju. Järvel pesitsenud taida pere nende seas. Ka röövlinde jäi torusse kasinalt. Pilkuse küla kohal tiirutas väike-konnakotka paar ja isane roo-loorkull kogus kõrgust. Soo-loorkullide selle aasta naabrid, lõopistrikud, olid ka kodus. Üks vanalindudest istus oma vaatepostil - kus siis mujal, kui ikka kuivanud kuuse ladvas. Neil vist paistab kõik korras olevat. Soo-loorkullid võiksid ka puu otsas pesitsemise ära õppida...

Kui veel kõik oli hästi...

KILLER! Tema (elusalt või surnult) leidjale vaevatasu.

Lauri & Ukker - Tartu

Kui "normaalsetel" inimestel on suvepuhkus alles algamas, on linnuvaatlejate sügis juba mitu nädalat käimas. Emased koovitajad ja tumetildrid on juba suures osas tagasi rännanud ja paljudel teistelgi liikidel on sügisränne täies hoos. Samas on teist pesitsust alustavad või hiljem saabunud värvulised veel laulmas ja öölindude otsimiseks on veel sobiv aeg. Tartumaal on viimastel nädalatel mitmeid huvitavaid vaatlusi tulnud. Kaspari kohatud 15 meriski parv Meerapalus ja huigapõrgu Valmaotsas ehk mainitavamad. Põõsaspea ornitoloogid on juba intensiivset ja mitmekesist veelindude rännet täheldanud. Kahtlast päritolu tulipardid on suurema seltskonnaga nii Rootsi, Soome kui Eesti randadel sebimas. Vähemalt ühel Tallinnas kohatud linnul oli värvirõngas jalas ja esialgse info põhjal võiks lind Moskva loomaaiast (või loomaiast põgenenud partide järglane) pärit olla. Segane lugu.

Putuktoidulistele lindudele on lubavalt alanud kevad (aed-roolinde rekordiliselt) lõppenud üsna kehvalt. Juuni külm periood ja putukavaesus on linnupojad nälga jätnud ja pesakastides on palju hukkunud kärbsenäppide poegi. Ei tea kuidas näiteks pääsukeste käsi (tiib loomulikult!) käib.

Mina ja Lauri oleme viimastel nädalatel mitu rattaringi teinud. Tulemused on kahjuks suht kesised. Laiskuses meid süüdistada ei saa. Minul tuli täna 900 km täis. Ilmselt viga silmanägemises, kehvas linnutundmises ja ebaõnnes. Ise pole viimastel retkedel liigilisa saanud. Endiselt kummitavad puuduv hüüp (sel aastal siin rari) ja huigad (Aardlas 0).

Rääkspart (Anas strepera)

Ja taas suundume hommikul Ilmatsallu. Klassikaliselt tundub kõik väga lubav senini, kuni vaatluskohta jõuame. Tiikides on vesi endiselt kõrge ja pardid ka suht kadunud. Rõõmustavam uudis on rääkspardi pesakonna leidumine (5 poega). Seda liiki pole ise siin pesitsemas varem kohanud. Lisaks on alal 15 väiketülli, mis on Tartumaal suur summa. Tagasiteel ajame teeäärsest lombist üles ka ühe värbrüdi, kes laskub meile nina ette poseerima. Vähemalt Lauri on rahul, kuna saab liigilisa.

Hannes M - Tuttvardi pesakond Neitsijärvel

Pärast seda, kui hallpõsk-püttidel kevadel Neitsijärvel pesitsemine ebaõnnestus, sai vargsi loodetud, et ehk siis tuttvardid "päästavad päeva". Ja nii läkski. Hommikul Pühajärvele sõites leidsingi  järve lõuna kaldast väga ettevaatliku ja kahtlustava näoga emaslinnu koos kolme, umbes 2-3 nädala vanuse pojaga. Nad on ennast ikka väga hästi varjanud, et alles nüüd nad avastasin. Aga sellega head uudised ei lõpe. Esimesest ebaõnnestumisest üle saanud hallpõsk-pütid, on asja uuesti käsile võtnud - vähemalt nädal aega juba on paarike uuel pesal istunud. Muudest tegelastest oli järvel veel üks siia suvitama jäänud lauk, 7 tuttvarti ja 25 sinikaela.
Linna tagasi kärutades teen Otepää aedlinna ääres peatuse, et Kukemäe järve suunas röövleid vaadelda. Selle pooletunni jooksul jäävad torusse üks väike-konnakotkas, hiireviu ja meeldiva üllatusena ka lõopistrik - teda ma sealkandis polegi varem näinud. Eks ma nüüd lähinädalatel hoian sel piirkonnal silma peal, et veenduda, kas oli tegu lihtsalt ühe möödalendava isendiga või hoopis uue territooriumiga. Lõopistrikega on see aasta mul üldse väga hästi läinud - see oleks juba kolmas paar Otepää ümbrusest. Mõni aasta pole neid kordagi näinud.

On seal keegi!? / autor: M. Vutt

Hallpõsk-pütid teisel katsel / autor: M. Vutt

Juuni kokkuvõte

Juunikuu oli ökorallitajate seas suhteliselt vaikne. Kevadised saabujad olid enamustel aprillis-mais kokku korjatud ning jäi üle veel puudu olevaid liike taga otsida. Liider Indrek kahjuks juunis ökorallitada ei jõudnud, nii et tema skoor endiselt 198 ja 200 liigi või Eesti rekordi piir ületamata. Juunis leiti meie üldlisti juurde ainult üks liik - Mariliis leidis 8. juunil Ilmatsalu kalatiikidelt väikehuiga. Kokku oleme kamba peale näinud nüüd 228 liiki sulelisi.

Juuni ässad:

Mariliis - 1 (väikehuik)

Edetabel TOP 10 30.06.2014 seisuga:

1. Indrek T. - 198

2. Uku P. - 175

3. Tarvo V. - 172

4. Sander S. - 166

5. Raul V. - 163

6. Mariliis M. - 155

7. Urmas M. - 151

8. Maret V. - 147

9. Kaia K. - 145

10. Monika B. - 144