Sunday 24 August 2014

Ukker & Raul - Tartu

Seekordne ökoretk viib mind ja Rauli reede õhtul Mehikoorma suunas. Öine sõit ei too ühtegi kakku ja see on pettumus. Saabume ööbimiskohta keskööl. Hommikul oleme kell 6 majaka juures platsis. Ränne on suhteliselt olematu, kuid paikseid linde on palju. Pääsukesi, hänilasi ja haigruid sebib siia-sinna. Kahlajatest on mainitavad 7 vihitajat ja 3 rändavat tumetildrit. Pnevo neeme kohal on natuke värvulisi liikumas näha. Arvestades, et üle pea läheb natuke hänilasi ja metskiure, siis ilmselt need ongi liikvel. Ongi ju metskiuru ja hänilase rände tippaeg. Palju põnevam on järve peal toimuv mustviireste massiline kogunemine. Linnud toituvad paari kilomeetrisel lõigul ja mitmekordsel lugemisel saame neid kokku minimaalselt 780. Neist vähemalt 95 % on noorlinnud. Tegemist on ilmselt suurima mustviireste sügisnumbriga, mida Eestis iial kokku loetud. Huvitav, et mujal Peipsile vaadates näeme vaid üksikuid isendeid. Ilmselt on siin mingi oluliselt parem toitumisala kui mujal. Proovin vähemalt vanalindude seast valgetiiba leida, aga üsna tüütu on kaugemaid isendeid läbi kammida. Majaka juures liigub ka paar põhjatihase salka, mis viitab, et sellel liigil võib tulla suuremat sorti sügisränne.

Raudmees - mees, kes teadis ussisõnu

Päeval otsustame tiiru põhja poole Meerapallu teha. Taas 40+ km lisaring aga näib, et tasus ära. Esmalt vaatame järvele Laaksaare sadamast ja näeme siin räusa. Piirissaare lähistel on linde kogunenud ja seal on näha nii parte, kajakaid kui haigruid. Enne kui Meerapalu randa jõuame, näeme tee kohal lendava punajalg-pistriku. Lind liigub siin laialt ringi ja hiljem kohtame ilmselt sama isendit ka rannas. Meerapalu teel on üldse palju röövlinde näha (vähemalt 8 liiki). Meerapalu rand on kajakaid täis ja nende seas on ka kaks rõngastatud räuska. Noorlinnul on vasakus jalas punane rõngas, kuid seda lugeda me ei suuda. Linnud on arad ning võimalik koldjalg-hõbekajakas pildile ka jääda ei taha. Kahlajaid on rannas vaid mõned üksikud sh soorüdi ja 6 liivatülli. Tagasiteel saame ka kerge vihma kaela, kuid oleme seni üsna hea ilma tellinud.

Punajalg-pistrikel (Falco vespetrinus) on suurinvasioon käimas/Raul Vilk

Õhtune vaatlus Mehikoormas midagi eksootilist ei too. Paar jääkosklat tegutseb Vene poolel. Ega neid suvekuudel Tartumaal väga ei näe. Lesime niisama kena õhtuvalgust nautides murul ja vahime viireste lõputut sagimist. Õhtul on Mehikoorma küla kohal suur pääsukeste kogum - hindan ööbimisparves vähemalt 1700 isendit. Magame pärast rasket päeva nagu beebid.

Järvel viirastuvad viired

Järgmine hommik on Mehikoormas vaikne. Mustviireste mass on ikka kohal ja kajakate seas on üks 2a tõmmukajakas. 
Tõmmukajaka (Larus fuscus) alamliikide määramine on nagu loterii

Aravu kaelus-turtli näeme sõidu pealt ära ja turteltuvisid (9) näeme vähemalt kolmes kohas. Võnnu mäe otsas passides näeme 20 minutiga 6 liiki röövlinde sh. 4 konnakotkast ja 7 hiireviud. Lisaks näeme tagasiteel väänkaela, kägu, kanakulli, 110 rüüta ja 9 tetre. Raul saab liigilisa 9 ja mina 4 ühikut. 

Nüüd pärast 180 km läbimist oleme kodus Arthrostoppi neelamas ja ravivanne võtmas. Siinkohal tuleb Rihot meile osutatud hotelliteenuse eest tänada!



Tuesday 19 August 2014

Kaia, Stroomi rüdid

Tallinnas on kõige paremad rüdide ja teiste kahlajate vaatluskohad Stroomi rand ja Paljassaare. Vaatlemiseks tuleb valida võimalikult halva ilmaga päev, sest siis on rahvast rannas vähe ja lindudel paha rännata. Kõrgem merevee tase on ka plussiks, sest siis on rüdid sunnitud paterdama kitsal liivaribal, mis Stroomi randa alles jäänud. Tänane hoovihmade ja tugeva tuulega ilm eriti rattaga välja ei kutsunud, kuid ajasin ennast ikka välja. Stroomi rannas istusin randa viiva tee peale maha, et kõva tuule käes vähegi paigal püsida. Esimesena hakkasid silma liivatüllid, seejärel plütt, mudatildrid ja soorüdid. Järgmiseks ilmusid kuskilt kõvernokk-, väike- ja värbrüdi. Idülli katkestas mütakas ja jalgrattakella kõll – tuul lükkas selja taga ratta ümber. Mere kohalt lendas ka kaks tiiru mööda, keda oli kange tahtmine tutt-tiirudeks määrata. Ehk satuvad järgmine kord lähemale. Täpselt nädal tagasi sai tehtud ökoretk Paljassaarde, kus soorüdide pundis hakkas silma kivirullija, kes nimele omaselt kive osavalt ümber keeras. Liike on nüüd kokku 158 ja jalgrattaga sõidetud 1060 km.

Saturday 16 August 2014

„Matkajad“ – juuni lõpust augustini

Juuni kuu oli Eestis just sellise ilmaga, et sellist mõnusat jalgsimatka oli üsna raske korraldada. Küll oli segavaks faktoriks tujukas ilm, siis pühade-eelsed ületunnid tööl. Väikseid Aardla, Ihaste või Ilmatsalu ringe sai aeg-ajalt tehtud, aga liigilisa oli üsna napp tulema. Selle aasta teine kahepäevane retk tuli alles juuni lõpus. Alles viimasel tunnil (sõna otseses mõttes) sai selgeks, et EOÜ suvepäevadele minek tuleb selgi aastal vahele jätta, kuid kuna asjad olid nagunii pakitud, sai järgmisel õhtul seatud sammud Ilmatsallu. Öölaulikud olid läbi juuni üsna vaiksed, kuid sel korral õnnestus siiski täpikhuigu hääl puhastatava kalatiigi servast ära kuulda. Siinkohal tänaks RMK peatuspaikade rajajaid (mitte viimast korda), kelle loodud lõkkeplatsil sai öö telgis veedetud. Järgmine päev avanesid aga taevaluugid kohe peale telgi kokku pakkimist ning tundus, et piirkonnast loodetud liigilisa jääb taaskord korjamata. Sel korral tuli aga appi Sender, kes läbi vihma lennutas meie nina alt noore laanepüü üle tee. Tartu piirile jõudnud, ei olnud „Matkajatel“ tõesti enam ühtegi sellist kohta, mida annaks ka kõige parema tahtmise juures kirjeldada kuivana. Sellised väikesed ekstreemsused aga teevadki matka meeldejäävaks.
Juuli alguses sai kohe tehtud üks soojendusrekt Aardla ümbruses (mis päädis Monika ökolisti kasvamisega tuuletallaja näol, millest Urmas nägi vaid vilksamisi sabaotsa ning oma listi panekuks oli sellest vähe), et puhkuse lõpupäevadel üks korralikum ring jalge alla võtta. Kolm viimast vaba päeva osutusid eelnenud puhkusele vastupidiselt harjumatult soojaks ja päikesepaisteliseks, mis lisas väikest vürtsi natuke teise nurga alt. Igatahes Kukemetsa matkaonni jõudes olime parajalt küpsed nii seest kui väljast, mistõttu öö- ja koiduhäälte jahtimisele planeeritud tunnid kulusid hoopis puhkuseks. Matka teise päeva lõpuks sai ökokirja lisatud põldvutt ning ööhäältest tabas kõrv läbi une vaid paari laulvat metskurvitsat ja sellist sääseparve, millist pole sel aastal ise uneski näinud. Kolmandal päeval liikus natuke rohkem röövleid üle ning herilaseviugi sai ökolinnuks ristitud. Kui retke vaadata linnuhuvilise pilgu läbi, siis põnevust kuigi palju ei olnud (84 km ja 2 uut ökoliiki), samas pakkus matk ka palju muud. Selle matkaga täitus Urmasel aasta algusest jalgsi läbitud 1000 ökokilomeetrit. Kuna jalgade ja jalanõude koostöö pole sel aastal tegelikult kõige parem olnud kummalgi matkajal, sai lõpuks vastu võetud otsus valdav osa järgnevaid retki läbida ratastel.
Mõned päevad harjumist ning kilomeetreid hakkas hoogsalt kogunema, sekka mõned ökopunktidki. Põnevaimateks liikideks Aardla poldri heinateolisi (suurt kuldnokaparve) häirinud rabapistrik ning esimene bongatud ökopunkt – punanokk-vart Haaslava kalatiikidel. Siinkohal tänaks „Raudmeest“, kes tiigi kaugemas servas askeldavat lindu ühel „Matkajal“ näha aitas. Ilma vaatlustoruta ökotamine on üks paras nuhtlus, samas suurendab õnnestunud vaatluste emotsionaalset väärtust.
Hetke seis numbrites:Monika – Jalgsi läbitud 694 km, jalgrattaga 122 km, ökoliike 150Urmas – Jalgsi läbitud 1057km, jalgrattaga 256,5 km, ökoliike 160

Thursday 14 August 2014

Juuli kokkuvõte

Juuli kujunes väga põnevaks öko kuuks. Leiti palju uusi liike ning edetabeli seis muutus taas väga põnevaks. Kolmandale kohale tõusis Margus, kes viib läbi Põõsaspea rändeprojekti. Pesa on tal Tuksis ja ta käib sealt iga päev rattaga Põõsaspeale. Juuli lõpuks on tal koos juba 193 liiki, aga arvestades, et ees ootab veel mitu kuud seiret siis on tal kindlasti võimalus üritada ka esikoht hõivata. Teisele kohale platseerus vahepeal juba pikalt ees olnud Indrek. Ta sai juulis juurde kaks uut liiki, tamme-kirjurähni ja plütti, ning sai kätte maagilise 200 liigi piiri. Esikohale tõusis ka see aasta usinalt ökotanud Eesti esiökotaja Alpo, kes meiega liitus ja oma nimekirja saatis kahjuks alles nüüd. Temal on juuli lõpu seisuga 202 liiki.

Ässad ja rarid:

Haruldasematest liikidest leiab Alpo nimekirjast jaanuaris Hiiumaal Tahkunas nähtud kaljukajaka ja kirjuhaha. Mais õnnestus tal Läänemaalt Riimisäärist leida mudanepp. Kõik need kolm varem leitud liiki on siiani ässad. Uku leidis 24. juulil Haaslava kalatiikidelt punanokk-vardi, mida mitmed teisedki Tartu ökotajad bongama jõudsid. Põõsaspea rändelt leidis neli uut ässa Margus, kes sai kirja algi, krüüsli ja lõunatirgu ning veetallaja. Haruldasematest liikidest ka vööt-käbilinnu. Kokku on kogu ökotajate seltskond sellel aastal näinud nüüd 240 liiki linde.

TOP 5:

1. Alpo K - 202
2. Indrek T - 200
3. Margus E - 193
4. Tarvo V - 187
5. Uku P - 185

Monday 4 August 2014

Hannes M - Viupardi pesakond Neitsijärvel

Suundun hommikul taaskord oma lemmik järve äärde, ehk on paari päeva jooksul uusi nägusid lisandunud. Optimistlik eriti just ei olnud - nädalavahetusel Pühajärvel toimunud suur triatloni möll vaevalt lindudest spordihuvilisi juurde tõi. Pigem peletas eemale. Esmapilgul ei hakanudki midagi head silma, aga siis, enne äratulekut ujusid nurga tagant välja viupardi emaslind koos kolme umbes 2-nädalavanuse pojaga. Mis kena üllatus! On ju tegu küllalt haruldase pesitsejaga Eestis - umbes 100-200 paari arvatakse. Neitsijärvel pesitses viupart viimati 5 aastat tagasi, niiet siin talle päris meeldib poegi üleskasvatada. Hallpõsk-püttide ebaõnnestunud pesitsuskatsetest saadud masendus hakkab vaikselt üle minema. Pesitsevad tuttvart ja viupart on head kompensatsioonid. Järve vastaskaldas häälitseb ka väike-kirjurähn, kes teatud Eesti piirkondades see aasta väiksesse raristaatusesse tõusnud. Siinkandis teda ikka on veel - alles paar päeva tagasi kuulsin ka Otepää kesklinnas.
Tagasiteel teen veel kohustusliku peatuse Otepää aedlinna bussipeatuse juures, et Kukemäe järve taguseid röövlinde torutada. Peale järve ääres pesitseva roo-loorkulli täna kedagi muud silma ei hakka. Lepin sellega ja kärutan tagasi linna, sest temperatuur on minu jaoks veidi liiga kiiresti tõusma hakanud.


Anas penelope (Cruz)