Monday 22 September 2014

Ukker et al - Tartu

Sel sügisel oli Estbirdingu retk planeeritud Mehikoormasse - minu local patchile. Seega oli meil Raudmehega siht silme ees, kuhu sel nädalavahetusel ökotama minna. Ise pääsesin varem liikvele ja startisin neljapäeva öösel, et juba reede hommikul linnumöllust osa saada. Öine sõit Mehikoormasse oli mõnus. Pimedas on küll ohtlikum liigelda, kuid samas on ka liiklust vähem. Lääniste lähistel saan ka ühe händkaku huikamisele vastama. Lind liikus päris pikalt mu ümber närviliselt ringi. Suurem üllatus oli aga Järvselja metsades huilgav hunt - ökohunt ka ökokarule lisaks kirjas. Pärast keskööd jõuan Mehikoormasse ja taaskord tänud hr. Kinksile öömaja eest.

Reede (19.9) hommikul on värvuliste massränne Venemaa poolel täies hoos ja laisalt lugedes saan ligi 100 000 isendit kirja. Lisaks on külas tegutsemas 2 plüüd, väikerüdi ja soorüdid. Rändel näen mitmed rähnid sh. järve ületava valgeselg-kirjurähni. Viuparte läheb hommikul mitu suurt parve.  Majaka juures ülelendav tundrakiur on Mehikoorma rändevaatluspunktile uus liik. Õhtupoolikul käin Meeksi põldudel kolamas ja leian sealt mitu tundrakiuru paikselt sebimas. Tartust saabuv Raul saab liferi 5 minutiga vormistatud ja läheme koos õhtust rännet ootama. Veelindude liikumist ei tule, aga niisama murul vedeledes õlu libistada on ka tore. Linde on igat sorti sebimas - merikotkas ja kalakotkas taplevad ning kajakaid saalib siia-sinna. Estbirderite seltskond vajub vaikselt kohale, sh. ka Ihaste ökobirderid Urmas ja Monika. Seega ökotajaid on kohal neli. Margus paneb mõned võrgud ka üles.
Plüü (Pluvialis squatarola) on Tartumaal vähearvukas läbirändaja

Laupäeval oleme varakult üleval. Ise käin hämaras võrguringil ja kohe majaka kõrval pistab rooruik ruigama. Rändeliikumine on kena. Pasknääre saame kirja 811, värvulisi 101 000, suitsupääsukesi 917. Väina kohal värvulisi rappivad 3 liiki pistrikke tekitavad elevust. Röövlinde on siiski suhteliselt tagasihoidlikult (raudkull 22, hiireviu 19). Paljudele inimestele on Meeksi põldudel endiselt poseerivad tundrakiurud sihtmärgiks. Harva, kui Tartumaal neid nii mitmeid kohtab. Margus hoiab võrke kontrolli all, kuid püütud lindude arv on suht tagasihoidlik. Rõngastustrenni jaoks on algajate jaoks materjali piisavalt.

Vähemalt linnumaailmas kehtib teadmine - idast tuleb meile tihti head!

Peipsi latikat said maitsta nii kohalik kalakotkas (Pandion haliaetus)  kui Estbirdingu sügisretkel osalejad

Koosolekul saab kuulda Mihkli ettekannet lindude rändehäältest, Ukkeri ja Jände segadusttekitavat materjali kajakatest, Thea ja Peetri Gruusia seiklustest ja programmis on ka kohustuslik määramisvõistlus. Tänud kõigile, kes teadmisi jagasid ja Marile ürituse korraldamise eest!

Võtame päikest!

Pühapäeval (21.9) on estbirderite read hõredamaks jäänud, kuid kohalolijad saavad vaadata poseerivat keltsalindu (vahel lausa 1 m pealt!). Värvulisi on mõõdukas kagutuules endiselt üle 100 000 liikvel ja ka rähne nende seas mitmeid, Huvitav, kas nende sisse ka mõni laanerähn satub - oleks siin kõva rari. Margus nopib võrgust hilise tiigi-roolinnu. Koosoleku rahvas liigub lõunaks oma teed, mina jään veel päevaks Mehikoormasse. Koduteel olevad Jände ja Juha leiavad Võnnu põldudel tegutseva stepi-loorkulli ja koju väntav Raul suudab perfektse ajastusega just samal hetkel sinna jõuda. Raudmees saab taas liferi ja boonusena ajab seltskond põllult üles Tartumaa hiliseima rohunepi. Lisaks teeb Raul uue Mehikoorma-Tartu marsruudi läbimise kiirusrekordi - 3 tundi. Raudmees on oma nime vääriline.

Keltsalindu (Calcarius lapponicus) näeb sisemaal harva

Ise teen Mehikoormas õhtuse põõsaste kammimise ja üllatusena saan ka ökoliigi juurde. Näen hundinuiastikus miskit suuremat elukat liikumas ja arvan, et ehk kährik seal sahistamas. Jooksen ruttu tegelasele lähemale ja näen enda eest roogu põgenevat hüüpi. Seda liiki poleks küll enam lootnud ja nüüd lind lausa 3 meetri peal. Öörände kuulamist sai mitmel õhtul tulutult proovitud, nüüd siis Sender halastas. Meeksi põldudel on tundrakiurud endiselt sebimas ja saan neid vähemalt 6 kirja. Neid on siin kindlasti palju rohkem, aga põllul sikksakke trampima ei hakka.

Tundrakiur (Anthus cervinus)

Esmaspäeva hommikul võtab mind majaka juures vastu kõva idatuul. Valgustingimused on kehvad ja värelus ka häirib. Värvulisi liigub küll, kuid sellised ilmastikutingimused väga ei eruta ja otsustan Tartusse liikuda, kuigi teisipäeval võiks rändes pöördepunkt olla. Loodetud arktilisi veelinde ja röövleid sellel retkel väga ei näinudki. Vaatan veel Meeksi tundrakiurud üle ja Aravus on kaelus-turteltuvid ka omal territooriumil. Lisaks on lähistele kogunenud üle 300 kaelustuvi. Tagasitee osutub huvitavaks, kui nii võib öelda. 40 km enne Tartut saan paduvihma kaela ja ülejäänud tee tuleb läbimärjana läbida. Miski haigus tahab ka kallale tulla ja saab näha kas sain miski külmetushaiguse külge. Võnnus loorkulli üritamine on lootusetu. Isegi kui ta veel paigal on, siis on ta hetkel läbimärjana kuskil põllul kössitamas.

Kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto)

Kilomeetreid tuli selle retkega 146 juurde ja kokku olen läbinud 2187 km.






Friday 12 September 2014

Ukker - Tartu

Rändamistel on üks teetähis läbitud - täna tuli 2000 kiltsa täis. Linnuosakond on olnud keskpärane, kuid spordikomitee võib rahul olla. Olen seni püsinud valitud rajal - a) Tartumaalt välja ei lähe b) bongamisi väldin nagu tuld. Kuigi punakael-lagle ja punajalg-pistrik olid mõlemad pikemalt kohal jõlkunud linnud, nägin nad spontaanselt retkel olles, mitte eesmärgipäraselt bongates. Seega enda jaoks neid bongamistena ei arvesta. Leeterüdi õnneks näole ei andnud ja spondede nimekirja ei rikkunud.
Rändeteed

Lisaks oma lemmikaladele, Ilmatsalule ja Aardlale, proovin katsetada erinevaid piirkondi, kus teised ei käi. Mingit uut linnuparadiisi leidnud pole, aga Tartumaa linnuteadmistesse ehk miskit lisa on tiksunud. Nüüd on hea igasugu lahkuvaid rändlinde kirja saada. Viimase nädala jooksul olen kohanud hilist jõgi-ritsiklindu, roo-ritsiklindu, väänkaela ja soo-roolindu.

Trandulett

Liigilisa tuleb väga visalt. Viimased retked on kõik puha nulliringid olnud. Ega sisemaal nende raridega on ka häda käes, rannas jõlkudes oleks kaardipakk paksem. Peipsi ääres oleks ka rohkem liigirikkust, aga tööde kõrvalt 150 kildist ringi ei tee. Vajab pikemat planeerimist. Eriti suur tagasilöök on kahlajate osas, kuna sel aastal Tartu ümbruses on kahlajakohad olematud. Aardla on kinni kasvanud, Aardlapalu karjääris suur häirimine ja Ilmatsalus vesi kõrge.

Ehk saab sügisel veel rahva korra liikvele...

Monday 8 September 2014

Augusti kokkuvõte



Augustis käis endiselt tabeli eesotsas olevate ökotajate vahel väga tihe rebimine. Kõige edukamalt sai uusi liike juurde Indrek, kes on oma skoori kasvatanud 210 liigini. Tema uuteks leidudeks olid tuuletallaja, jäälind, punajalg-pistrik, vööt-põõsalind, lapi tsiitsitaja, väike-konnakotkas, kalakotkas, laanerähn, mänsak ja kõvernokk-rüdi. Jõudsalt kasvatas skoori ka Alpo, kelle tulemus on 208 liiki. Tema sai juurde söödikänni, punajalg-pistriku, lammitildri, väikerüdi, kivirullija ja väikepütti. Ässade eest augustis hoolitses aga Margus, ka temal on nüüd 200 liigi piir ületatud. Uuteks liikideks ökoaastale lisandusid koldjalg-hõbekajakas, pikksaba-änn, väikepistrik ja kuninghahk, kõik Põõsaspealt.

Sisemaal väärib märkimist Uku väga aktiivne ringi liikumine. Ta ei jää oma 195 liigiga rannikumeestest sugugi palju maha. Augusti lõpu poole tegid nad Raudmehega ka mitmepäevase rattamatka Peipsi äärde, kust said päris kena liigilisa. Raudmehel on juba tiitel olemas, aga Ukule tuleb selle retke eest tiitel „Rändaja“. Ta võib edaspidi oma postituste pealkirja alustada tiitliga „Rändaja“ Uku ning teised osalejad peavad tema poole pöördudes üles näitama suurt lugupidamist ning samuti kasutama tema tiitlit!

Ka augustis lisandus meie seltskonda üks ökotaja. Renno teeb oma vaatlusi Läänemaal Sutlepas ning augusti lõpuks on tal koos 107 liiki. Soovime talle liikide kogumiseks head ökosügist.

TOP 5:

Indrek T – 210
Alpo K – 208
Margus E – 201
Uku P – 195
Tarvo V - 190

Saturday 6 September 2014

Tarvo - punajalg-pistrikuid otsimas

Augustis oli mul ökoretkedeks väga vähe võimalusi. Nii jäigi lõikuskuu ainsaks lisandunud liigiks värbrüdi. Nüüd kätte jõudmas sügise parim linnuaeg ja seda ei saa muidugi ka ökovaatluse mõttes maha magada. Tänasel üsna suvisevõitu päeval saabki septembri esimene rattaretk ette võetud.
Toimuvat linnuelu vaadates, tõotab tulla põnev linnusügis. Lisaks erakordsele punajalg-pistriku invasioonile on mitmeid märke ka teiste liikide liikumisest. Kõikjal sädistavad tihaste salgad ning vähemalt põhja-ja sabatihasel on ilmselt tulemas keskmisest korralikum invasiooniliikumine. Ka mänsakuid on metsades päris hästi. Eelmisel sügishooajal asetleidnud suur-kirjurähnide uputuse kontrastiks on see liik praegu metsades äärmiselt vähearvukas.
Tänase rattasõidu marsruut kulgeb suuresti kultuurmaastikus ja üsna päevasel ajal ettevõetud rattaringi peamine eesmärk on täita lünki röövlindude osas. Sihtliigiks on mõistagi punajalg-pistrik, kelle peab nüüd kirja saama, sest selle liigi invasioon on peagi lõppemas. 
Sõidan algatuseks Haapsalust Linnamäe suunas. Kõrvalepõige saab tehtud ka Saunja lahele. Suure linnurohkusega laht ei hiilga. Sellel on oma osa kindlasti ka lahel olevatel kalameestel. Siiski saab üks tiivuline kalur - kalakotkas siit kirja. Vanalindude põhiränne on kalakotkastel juba mõnda aega täies hoos ja ka see on adultses sulestikus isend. 
Linnamäe ümbruse põllud on igavad, sama kehtib ka Linnamäe-Nigula lõigu kohta. Lubavaid traate on palju, kuid peale raudkullide ja hiireviude siin röövlinde istumas-tiirutamas näha pole. Edasi võtan suuna Kirimäe-Võnnu-Parila põllusüsteemi läbiskännimiseks. Siin on regulaarselt punajalg-pistrikuid näha olnud ja ühe isendi leidsin siit vaid 2 päeva eest. Elektriliinid on pistrikest paraku tühjad - terve ala peale õnnestub vaid ühte tuuletallajat näha. Parila lähistel saab lõpuks ökolisti lisada päeva teise uuenduse - saagijahil õnnestub kohata ühte vana isast välja-loorkulli. 
Lõpetuseks põikan ka läbi Mägari-Ahli põllulappidelt. Lubavaid kohti ja istumistraate on siingi jalaga segada, kuid vespar end täna ei ilmuta. See on loomulikult korralik pettumus. Kokku täna sadulas läbitud 53,5 km ning vaatlustunde täpselt 5. Skoor nüüd 190ni venitatud. Hommikul uuele ringile. 

Kalakotkaid näeb läbirände ajal Silma looduskaitsealal sageli.

Kirimäe vaateplatvormi külastamine oli täna ka 700 seiklussportlase võistlusprogrammis.


Monday 1 September 2014

Hannes M - Kukemäe järve värsked uudised

Tänane retk viis mind Kukemäe järve äärde. Väike, soostunud kallastega järv, kuhu olin plaaninud juba ammu minna, aga polnud millegipärast siiani jõudnud. Kuna see asub pisut kõrvalisemas kohas, siis saavad linnud seal ennast veidi stressivabamalt tunda. Ja ehk on seetõttu ka mõni haruldasem liik ennast seal sisse seadnud - mõni hõbehaigur või...? Ei olnud. Aga uue ökoliigi sain küll kirja - üks punapea-vart mehkeldas kolme tuttvardiga. Lisaks neile ujusid veel ringi 5 sõtkast, natuke sinikaelu ja kühmnokk-luige pere. Viis poega olid suutnud üles kasvatada. Tagasiteel sattusin Neitsijärveäärsest sanglepikust läbi sõites tihaste segasalga sisse, kus jäid silma ja kõrva ka sabatihased. Teine uus ökoliik täna. Ka Neitsijärv täitub tasapisi uute veelindudega. Juba kolm lauku ja piilparti, viuparte ja sinikaelu on kõvasti juurde tulnud, mõned tuttvardid ning sõtkad. Kokkuvõttes: viimaste nädalate produktiivseim retk.