Sunday 28 December 2014

Tarvo - Haapsalu talilinnustiku seire

Aasta viimased ökoretked viivad mind taas kodulinna talilinnuradadele. Eile sai tehtud lausloendused kahes linnapargis - Lepa pargis ning Kastani parkmetsas. Täna ette võetud linnas oleva talilinnuraja läbimine, mida olen tallunud katkematult juba 18 talve. Kui väikesearvuliste liikidega saab arvukuse muutustest aimu ka juhuvaatluste teel, siis arvukate tavalindude populatsioonide muutuste jälgimiseks on püsivad loendusalad möödapääsmatud.
Nüüd on siis mul koos juba 18 talve andmestik ja Hirundo artikli tarvis ka esmased analüüsid tehtud. Kui kõrvutada talvede jõululoendusi ja võrrelda neid kolme talve keskmiste alusel (aitab ühtlustada erandlike aastate isepärasid), siis ilmneb mitmeid selgeid trende. Kõige järjepidevamalt on kasvanud rohevindi arvukus, kes ongi tegelikult kogu Eestis kõige kiiremini kasvava talvise arvukusega liigiks. Vähem kui 20 aastaga on rohevintide arvukus loendusrajal kümnekordistunud. Soojemad talved ning päevalilleseemnete laiadlasem kasutamine toidulaudadel on liigile soodsalt mõjunud.
Ootuspäraselt on pehmed talved meeltmööda ka musträstale. See liik on meil kirjanduse andmetel talvitunud järjekindlalt vaid veidi üle poole sajandi. Haapsalu talilinnuraja seireandmete järgi on arvukus linnas kolmekordistunud, kuid viimase 10 aastaga arvukus enam oluliselt tõusnud pole. Kas ehk Lääne-Eesti linnades hakkab juba liigi jaoks aedlinna ja parkide mahutavuspiir ette tulema?
Muidugi on linnas ka teistpidiseid muutusi toimunud. Kaelus-turteltuvi on Haapsalus viimase 10 aasta jooksul kohatud vaid üliharva - 2000/2001. aasta talve jõululoendusel sai 12- kilomeetri pikkusel loendusrajal nähtud veel 5 isendit. Pikka aega on selges langustrendis olnud ka põldvarblase talvine arvukus. Viimasel paaril talvel on õnneks asurkond hakanud taastuma. Koduvarblase arvukus on väga kõikuv isegi kolme talve keskmiste alusel, kuid ilmselt on ka nende arvukus kerges languses. Sellele viitavad ka üle-eestilised seireandmed.
Tabelitest põnevam on muidugi looduses liikumine ja täna oli kahtlemata meeldejääv talilinnuloendus. Loendusrajal sai kirja 31 liiki (+ koduteel musttihane) ning lindude üldarvukuseks oli 2655 isendit. Kui kohatud liikide arv oli veidi üle keskmise, siis lindude üldarvukus 18 talve suurim. Pole ka imestada - detsember on olnud pehme, kuid nüüd on kestnud tugevamad külmad ja maha sadanud lumi, mis linde enam linnadesse meelitab. Suurimat mõju lindude koguarvule omab muidugi pihlakate küllus, mis omakorda tähendab sellisel aastaajal ka marjasööjate rohkust. Hallrästaid sai neljas suuremas parves hinnatud vähemalt 1 000 isendile, mis on ka kõigi aegade suurim arvukus. Eelmine parim tulemus (400 is.) pärineb 2002/2003. aasta talvest. Hallrästaste parvede terane skännimine tasus ära ning esmakordselt sai loendusrajal ka vainurästa kirja. Üldse on Haapsalus vainurästas varem esinenud vaid kahel talvel. Silmatorkavalt arvukas oli liik varem mainitud 2002/2003. aasta talvel, kui leidsin oma koduümbrusest pihlakalt toitumast koguni 4 vainukat. Aga ega see talv kehvem pole - viimase 10 päevaga olen kodust 100 meetri raadiuses ära näinud kõik meie tavalised rästaliigid. Ehk maandub varsti mõni siberi külaline ka aeda marju nokkima.
Arvukuselt teiseks liigiks jäi hallvares 320 linnuga. Kolmanda koha hõivasid, aga taas marjasööjad - siidisabad. Kogu sügise peaaegu kadunud viristajad hakkasid esmakordselt arvukamalt silma alles eile. Täna sai loendusrajal kirja 260 isendit (suurimas parves 220 lindu). Siidisabade loendusrekord pärineb 2000/2001. aasta talve jõululoenduselt, kui loendusrajal oli koguni 960 siidisaba. Toona oli suurimas siidisaba parves koguni 800 lindu (!). 
Loendusraja parimad summad sündisid ka õige mitmel vähearvukal liigil - sinitihasel (35 is.), metsvindil (22 is.), põhjavindil (12 is.). Esmakordselt vaadeldi loendusrajal vainurästast, teist korda esines talilinnurajal kaelustuvi. Rändlindudest sai veel kirja roostikus täristav käblik, 3 suurnokk-vinti, 16 kuldnokka ning 26 musträstast.
Tagasihoidlikult oli täna esindatud suur-kirjurähn (3 is). Headel kirjurähni-aastatel võib loendusrajal olla ka 12 suurkirjut. Aga liigi arvukus ongi kõikuv, sõltudes invasioonidest.
Mainimist väärt veel ka roohabekate kuulmine kahes eri roostikutukas. On tore näha, et see pilkupüüdev roostikuvärvuline on suutnud pärast karmidest talvedest tulenenud arvukuse madalseisu, populatsiooni jälle edukalt taastoota.
Ökoaasta oli tore ja tänusõnad asja käimalükkajatele ning eestvedajale Kaarlile. Haapsalu talilinnurajal ökotamist jätkan kindlasti ka järgmistel talvedel.

Hallrästa saab nüüd oma liigilisti ilmselt ka kõige laisem ökotaja.

Talvituvate rästaste seltskond on tänavu kirju. Vainukaid kohtab praegu Haapsalus igapäevaselt.




No comments:

Post a Comment