Mis siis ürituse kohta öelda? Esiteks tore, et entusiaste leidus ja neist enamus ka vaatlused kenasti andmebaasi sisestasid. Kogusime koos palju linnuandmestikku!
Isiklikult tunnen nüüd, et jaksu on endisest enam ja rattaga retkel käimine on äge ning võib olla ka produktiivne. Ise suutsin välja meelitada selliseid Tartumaal harvem esinevaid liike nagu koldjalg-hõbekajakas, punanokk-vart, väikehuik, keltsalind (x2), sarviklõoke, tundrakiur (mitmeid), põldvutt, sinirind, mudanepp, punakael-lagle ja tik-tsiitsitaja (ilmselt põhjatsiitsitaja). Massiline mustviireste kogunemine Mehikoormas oli lahe vaatepilt. Igat sorti põnevat feno- ja pesitsusinfot tuli ka. Liike tuli kokku 213.
Väljas sai oldud hirmus palju - tunde vähemalt 395. Kilomeetreid tuli kokku 2563. Sai püsitud vaid kodumaakonna piirides. Kui oleks olnud ambitsioone mere ääres paar tiiru teha, siis oleks kahe retkega 10+ liiki juurde saanud. Jäi Tartumaaltki mitu lihtsamat ja keerukamat liiki võtmata - lühinokk-hani, kaljukotkas, metsis, veetallaja, hele-urvalind, mustvaeras (!) jäävad regulaarsetest liikidest kummitama ning söödikänn, mustlagle, leeterüdi, must-harksaba, mägi-kanepilind, vööt-lehelind rari-osakonnast võimalikud kandidaadid. Ehk oleks veelgi mõne merelisema kahlaja Peipsilt saanud, kuid Tartu kandis oli sel aastal kuivuse tõttu kahlajatega ikka väga sant olukord. Üks kõrgel rändav arktiliste kahlajate punt jäi Aardlas määramata (ilmselt vöötsaba-vigled). Eks kevadised välitööd viisid sageli rannikule, seega kogu aeg puhata, mängida ja Tartumaal linde otsida ei saa.
Tänan entusiastlikku Raudmeest, kelle toel sai mitmed pikemad otsad tehtud ja Kaarlile tänud ürituse juhtimise eest!
 |
| Minu retked |
No comments:
Post a Comment